Oi oi oi oi oi… Lugesin täna artisti/kollektiivi Elva Legend kohta. Nimi oli nii magusalt valus, et hakkasin edasi uurima ja tuli välja, et ELVA LEGEND on ONU BELLA. Alustaksin sellest, et Onu Bella on juba piisavalt perversne heatahteagendikood, ning hüüdnimi Elva Legend veel mitmeid kordi kuldsem. Niiet aitäh!
Ja siis tuli kohe meelde lugu, kuidas mu vend käis Värska sanatooriumis: peale kosutavat päeva erinevate terviseprotseduuridega, kaes ta sanatooriumi varieteed. Ning seal ei olnud plaadimängijaks keegi teine, kui Onu Bella. What! What!!! Onu Bella sanatooriumis? “Varietees”! “diskol”!
Onu Bella ja härra Jõrberg võiks battle’i teha. Jumal anna jõudu!
“Seda on keeruline öelda. Ja kirjutada võimatu…,” – (nüüd suur auditoorium mõtleb, et MIS ometi on selle mehe keelel. Ning peale pisukest pausi jätkab-) “sest meil ei ole kriiti!”
Mul on midagi, mida keegi pole veel nimetanud, iseloomustanud, lahti seletanud. Ma ei rõõmusta mitte eelneva fakti üle, vaid selle üle, et kellegi teise sõnad ei sega minu mõtteid. Saluut!
Ma ei olegi midagi Tartu elust veel kirjutanud, aga mõnes mõttes “mis siin ikka kirjutada”: see käis siin enne esimest Taltsi NII ning ega peale teist ka midagi muutu.
Täna olid lahedad loengud: Hispaania keeles laulsime ja grammatikas sai äreva “klima trobica” jahutamiseks kergendavalt naerda. Õppejõud härra Mateo ootab meilt loomingulisi lauseid ja kiiret reageerimist, tihtipeale saab ta vastuseks aga ettevaatlikud ja kahtlevad katkendid. Näiteks teadis ta rääkida, kuidas Hispaania mägikülade 3 aastased lapsed oskavad põhivorme paremini kui meie.
Külas käisid Viire ja Lauri, peale kelle lahkumist ma veel unelevalt diivanil ajakirja lugesin. Siis keegi koputab. Kuna Evelin ütles, et jääb ööseks Silja juurde, arvasin et Lauri ja Viire tulid tagasi. Koridor on pime ja uksesilmast pole kottigi näha. Küsin, kes on. “Vihmamees!” Vähe mul ei olnud hele, kui ma “Vihmamehe” madalat häält kuulsin. Kuigi uks meie vahel oli lukus, jättis kaine mõistus mu hetkeks maha ja mõtlesin “nonii mida perset ma nüüd teen, mingi ülijube tüüp kollitab mu ukse taga”. Loogika aga naases mu juurde üllatavalt ruttu ning sain aru, et “Vihmamees” on klassivend Kaarel ja see on OK – tegin ukse lahti ja nüüd ta magab siin diivanil. Aga mis Sa teeks, kui sul pimedas koridoris “Vihmamees” uksele koputab!
Tõlgitud katkendid laulust “Mis mulle meeldib”: “Mulle meeldib ületada piire ja avada aknaid, ja kui naine nutab. Mulle meeldivad küülikud, mitte reeturid. Kodune leib ja Dolorese hääl. Ma pole pärit siit ega sealt, mul pole vanust ega tuleviku. Õnnelik olla on minu olemuse värv. Mulle meeldib olla pikali liival, jälitada rattaga Manuelat. Mulle meeldib vaadata tähti, või Mariat viljapõllul”. Nii laulis vagabund…
Voces Musicales 10 @ Estonia kontserdisaal, jätkupinkik. Aamulla varastettuja vinüülimängija, lähtöhuutohinta 4000 kroonua! Takso Limbi nimele! Aitäh, et mind siia sõdima tõite!
