Hiiumaa Elujooksu laagrist on nüüd möödas täpselt 5 päeva. Olen selle aja sees 3 korda jooksmas käinud. Olen praegu Kundas, vanemate juures, siin on väga ilusad metsarajad ja vaiksed tänavad, kus ongi ilmselt hea esimesed üksildase jooksud teha. Mets on täis sääski ja parme – niikui sa korraks peatud, et puusale kinnitatud sammulugejalt aega vaadata, on veretoidulised tänuväärselt end soojale kehale ritta võtnud ning löövad oma londid ja kihvad lihasse. Seega ei tohi peatuma jääda. Täna, olles oodanud õhtu jahedamat õhku, läksin jooksma külatänavatele, kus ei pidanud ühegi putuka pärast muretsema. Meeles hakkasid mõlkuma salmid ja laulukesed, mis on ilmselt inspireeritud Merikese spordipäevikust.

Minu jooksud kestavad 40-60 minutit. Esialgu ei ole treeningplaanist kinni pidanud. Kuna ma ei ole siin Kundas varem jooksmas käinud, siis avastangi kõiki paiku uuesti, joostes. Ja püüan iga kord natuke oma pingutust suurendada. Täna oli eriti mõnus viimased 500 meetrit koju spurtida, sest keha oli täiesti soojaks joostud, ning kodus ootas lõõgastav shindo ja pannkoogitegu.

Mõnikord kaon ma joostes või mõnes shindo poosis täiesti ära. Mõtted jäävad seisma, peas on kõik klaar, ja siis hetkede möödudes tulen oma keha juurde tagasi – mõtlen ja tunnetan taas. Kõrvalseisjatele võib see jutt nüüd väga kahtlasena tunduda, kuid oma mõtetest lahtilaskmine on ju paljude meditatiivpraktikate eesmärk. Ning jooks, Elujooksu viisil, ongi väga meditatiivne ja teraapiline.

Olen juba ka jooksu kui asendustegevust ja sõltuvust analüüsinud. Sest mul on meeles Meri maratoonoriminutid, kui ta rääkis, et mõnikord jooksis ta niikaua, kuni päevamured jooksuväsimuse tõttu välja lülitusid. Sõltuvus ei tähenda alati halba, tihti on sõltuvus vahend. Ning kui mul peakski jooksusõltuvus tekkima, siis on see võrreldes kõigi teiste enimlevinud sõltuvussuhetega uhkelt parim.

Olen alles 3 iseseivat harjutust teinud, 2 neist üksinda. Ning juba tunnen, et tahan mõnikord jooksurajal laagrist tuttavaid nägusid näha. Sest Elujooksjatega on lihtsalt nii mõnus joosta : )

Gold Coast on täielik paradiis. Ühtlasi on see minuarust geniaalseim paik, kuhu Austraaliasse tulles esmakordselt maanduda.  Iimesed on abivalmid ja sõbralikud ning elutempo on rahulik hipistiil. Linn on suhteliselt kompaktne ning kaunis. Kõikjal kasvavad palmid ning ägedaim rand, kus ma seni käinud olen, on jalutuskäigu kaugusel.

Kui keegi kunagi ka siiakanti tuleb ning ööbimist vajab, siis soovitan soojalt ööbida “Sleeping inn.is”. Meie läksime esimesena “Packpackers in paradise”, sest neil on hostelite kodulehel suured ja värvilised reklaamid, kuid kohalejõudes on elu hoopis nutusem. Ühesõnaga siinkandi mõnusaim ja soodsaim ööbimine asub “sleeping inn.is”.

H ja M ostsid just auto, mis tähendab, et lahkume täna Gold Coastilt ning sõidame sisemaale farmidesse tööd otsima.

Pilt on tehtud teisipäeva hommikul Gold Coasti rannas. Ujumine keelatud.

Ütlen juba ette, et mul ei ole hetkel ühtegi pilti, aga nad on teel teie poole!

Asun asja juurde, sest keda pikk alleaa ikka huvitab : )
Eile öösel, kui kallid tartlased nautisid Röövel Ööbiku kontserti kallis muah muah Plink Plonkis, nautisin mina 13 tunnist lendu Londonist Kuala Lumpurisse.  Nautimine on selle kägaras magamise mugavdatud tunnussõna, aga Malaysiasse jõudes tasus see kõik end kümne kordselt ära ja ununes kohe.

Ma tegelt ei tea, palju alates reedel Eestist ja kohalikust ajatsoonist lahkumist  maganud ning söönud olen, aga praegu on väga hea olla.

Mul on laupäev ja öö, umbes kell 2. Jõudsime kell 17 siia, rändasime oma ülikhooli hostelisse, pesime ning läksime linnapeale. ostsin endale 70 krooniga mustad RayBanid ja käisime hiinakas söömas, menüüs olid konn, kana ja krevetid.
Pärast sööki hakkas sadama, ostsime ühest 7/24 poest rummi, koolat ja magusat, ning tulime tuppa.
Poisid Ziggy ja Hando läksid uuesti välja ning meie Manniga hängime hostelis.

Rääkisin just kahe kalli sõbraga facebooki logtronis ning saadan kõigile teistele perele ja sõpradele tervisi ja sooje kallistusi – kuigi saan harva interneti, on maakera kuklapoolel kõik muu eluks vajalik täiesti tagatud ning minuga on kõik parimas korras : ) Kui ma praegu 8 sammu meie hostelist õue astuks, on kraade 32 ja täielik paradiis – RayBanne müüakse 70 krooniga : )

Ja PS lähengi, sest mul läks kõht tühjaks : )
Päikest, kallid!

“Oo kallis sõber sind austan ma – sa tea, see tunne alles jääb!
On suurtel meestel suured teod – sa tea, see tunne alles jääb!”

J.Pehk

Ma saan statistikast vaadata, kuidas inimesed selle blogini jõuavad. Täna on näiteks 15 inimest jõudnud siia tänu minu “Lordi” artiklitele. Ja kaks inimest on siin käinud märgusõna “fuck” all. Hmm.

Aga vahepeal oli Käsmu nädalavahetus, mis oli väga mõnus. Ja nüüd tuleb Otepää nädalavahetus, mis saab olla ainult veel mõnusam : ) Peab aint head autoplaadid kokku panema : )